Makronäitajad optimismi jahutamas

Peale Kreeka abipaketi murede esialgset lahenemist on turgudel märgata suunaotsimise märke. Riskivarade ralli järgselt on paljud turuosalised korrektsiooni ohtu aimamas. Ka tänased makroraportid nii Aasiast kui Euroopast ei ole omalt poolt optimismiks põhjust andnud.

 

Aasia tänastkauplemissessiooni  kujundas muuhulgas Hiina tööstuse PMI indeks. HSBC poolt avaldatav indeks kerkis 49,7-ni jaanuari 48,8 juurest ning seega saab rääkida tööstuse kosumisest Hiinas. Samas on PMI indeksite puhul tavapärane, et allapoole 50 taset toimub mõõdetava aktiivsuse osas vähenemine.

 

Et jaanuari ning veebruari majandusstatistikat Hiinas on oluliselt mõjutamas pühadeperiood, peaks järgnevad kuud andma täpsema pildi kas ja mis ulatuses Hiina majanduse oodatav kosumine tegelikult aset leiab.

 

Austraalia dollar (AUD) ehk nö. toorainevaluuta on reeglina Hiina uudiste suhtes sensitiivne. Seda seetõttu, et olles on Austraalia suurim kaubanduspartner, kujundab Hiina nõudluse dünaamika oluliselt toorainerikka Austraalia käekäiku.

 

Täna on AUD siiski püsinud suhteliselt väheliikuv. Viimastel päevadel on enam mõju omanud üldine riskisentiment ning Euroopa ja Kreeka uudised. Seepärast on AUD euro suhtes möödunud nädalal tehtud tippude juurest mõnevõrra tagasi tõmmanud.

 

Täiendavaks põhjuseks eilse AUD nõrkuse puhul oli ka Austraalia keskpanga (RBA) istungi materjalide avaldamine, mille põhjal suurenes ootus, et RBA võib lähiajal baasintressi kärpida. Hetkel ootab turg 12 kuu jooksul RBA-lt ligi 50-baaspunktilist intressikärbet.

 

 

Kui RBA edasine retoorika sisaldab jätkuvalt soosingut rahapoliitika lõdvendamise suhtes, võib AUD praegune tugevus saada tagasilöögi. Samuti on Hiina ja muu Aasia kasvuväljavaated AUD-le jätkuvalt oluliseks suunakujundajaks.

 

 

Euroopas ontäna on muude uudiste kõrval tähelepanu all olnud PMI indikaatorid. Turgude üldine riskivalmidus sõltub olulisel määral sellest kas Euroopa tervikuna suudab majanduslangust vältida või mitte.

 

Euroala majandus langes IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,3%. Selleks, et nõrkuse periood saaks ametlikult dateeritud majanduslanguseks, peaks SKP kahanema vähemalt kahel järjestikusel kvartalil. Seega on aasta kolme esimese kuu makroindikaatorite jälgimisel ka eesmärk prognoosida kas langusfaas tuleb või mitte.

 

Veebruari PMI indeksid kujunesid konsensuse ootustest nõrgemaks. Euroala tööstuse PMI indeksi esmane näit veebruaris oli 49,0 oodatud 49,4 asemel. Samuti vajus teenuste PMI indeks allapoole 50,0 taset, mis nagu eelnevat öeldud, on sektori mahtude kahanemise ja kasvamise piiriks. Seega on on lootus, et hullem periood euroala majanduses võiks möödas olla, saanud tagasilöögi.

 

Euro on peale eilset tugevnemist täna sentimendi nõrgenemise toel tagasihoidlikumalt liikumas. Hetkel ei ole küll põhjust rääkida laiapõhjalisest müügisurvest, kuid võimalik, et Euroopa aktsiaturgude langus PMI indeksite nõrkuse tõttu on ka päeva peale veelgi enam  eurosse kandumas.

 

Juhul kui lähiajal ka muude euroala makronäitajate osas pettumusi tuleb, võib kogu turgude sentiment saada pikemaajalise tagasilöögi. Riskivalmiduse langus ja Euroopa murede püsimine tooks kindlasti ka eurosse täiendavat nõrkust ning vahepealne kosumine asenduks uute põhjade poole liikumisega.