Sentimendi test Kreeka uudistele

Viimasel ajal on turgudel optimistlikke meeleolusid suurel määral toetanud ootus Kreeka teise abipaketi heakskiidu suhtes. Peale pikka katsumuste jada eile lõpuks selle verstapostini ka jõuti. Nüüd on suureks küsimuseks see, kas turgudel jätkub jõudu positiivset fooni säilitada.

 

Juba eelnevalt liikusid kuulujutud kokkuleppeni jõudmisest, seepärast oli vähe neid kes vastupidist uskusid. Kuna aga EL-i rahandusministrite istung kestis kokku ligi 13 tundi, on ilmne, et lahenduseni ei jõutud sugugi kergelt.

 

Üheks põhiliseks vaidlusküsimuseks oli Euroopa riikide nõue spetsiaalse erikonto tekitamiseks kuhu abipaketi vahendid kantakse. Edaspidi toimub läbi erikonto pigem kreeditoride nõuete täitmine kui Kreeka sisemiste vajaduste finantseerimine ning seega on Kreeka sõnaõigus ja suveräänsus oma rahaasjade seadmisel oluliselt vähenemas.

 

Abipaketi osaks olevad kasinusmeetmed ning võlavähendamise kokkulepe seavad eesmärgiks, et Kreeka suudab aastaks 2020 oma võlakoormuse vähendada 120%-ni SKP-st. Nimetatud määr on IMF-i hinnangul jätkusuutliku võlakoormuse piir.

 

Tegemist on muidugi teoreetilise prognoosiga. Kas edaspidi rakendamisele tulevad ulatuslikud kulude kärped võimaldavad oodatavat majanduskasvu saavutada, on edaspidi üheks suurimaks eesmärgi saavutamise suhtes ebakindlust tekitavaks küsimuseks.

 

Ootuspäraselt on meedias suurenemas skeptikute sõnavõttude laine. Igal juhul on kreeklaste tegemised edaspidi veelgi enam tähelepanu all ning kahtlemata ei ole debatt Kreeka edasisest võimalikust pankrotist päevakorrast maas.

 

Turgude esmane reaktsioon abipaketi kokkuleppe saavutamisele oli positiivne – kosusid nii euro kui ka Aasia aktsiaturud. Samas on tüüpilise sell-the-news reaktsioonina Euroopa aktsiaturud alustanud päeva punases.

 

Euro on praeguseks algsest kosumisest mõnevõrra tagasi andnud. Juhul kui aktsiaturgude müügisurve suureneb, on tõenäoliselt ka riskivalmiduse vähenemine valuutaturgudel eurot allapoole surumas. Hiljutine kiire tõus riskivarades on paljud trendid viinud üleostetuse tsooni ning ka see võib tehnilise tegurina sentimenti nõrgestada.

 

Samas kui suurt korrektsiooni riskivarades ei järgne, on eurol tõusuruumi veelgi. EUR/USD puhul on magnetina mõjumas 1,33 tase, kus paar juba kaks nädalat tagasi viibis. Selle testimine seisab tõenäoliselt peagi ees. Kui näiteks homsed Euroopa PMI suudaksid omalt poolt positiivselt üllatada, võiks EUR/USD juba detsembri alguse tasemeid püüdma minna.